Even the sun can't outshine me today

Tuju on ikka tõesti laes, mul on ikka super sõbrad ja sellist üllatust, ei oleks ma täna hommikul oodanud.

Hommikul just enne kooli minekut heliseb ukse kell, nuputangi, et kes see küll olla võib.... kui leian ukse tagant lillede, koogi, šokolaadidega, õluga (aiaiaiii Grete tahad mind halvale teele viia :D), õhupallidega Mari, Triinu, Greete, Grete ja Sille mulle sünnipäeva laulu laulmas. See oli ikka mega armas teist mind nii meeles pidada ja niimoodi ÜLLATADA. Tee olete ikka suurepärased. Koolis sain veel lilli ja Mari-Liis tuli oma imeheade kommidega (mul on kuri kahtlus, et tal on mind plaan paksuks sööta, sest need kommid on sõltuvust tekitavad :D). Terve päeva oli nii hea tuju koolis ringi käia õhupallide ja koogiga ja šokolaadide ja lilledega. Mitte ei saa aru, kust ma selle tahtmise võtan, et enda nii mega head klassi maha jätta!!!

Enne trenni jõudsin vaevalt lilled vaasi, kui jooksin trenni, et enda kuri plaan teoks teha - trennikaaslased ka paksuks sööta :P. Kuid kahjuks või õnneks tegime trenni ka :D

Koju jõudes, tuli vanaema ja sõime veel kooki. Kokkuvõttes sain täna kolme sorti erinevat ülimaitsvat šokolaadikooki, kuid eks armastus käi kõhu kaudu ja ma ikka armastan kõiki oma ülihäid sõpru, kes suudavad mind üllatada ja kelleta ma järgmist aastat ette ei kujuta!!!

Samuti sain üliarmsa tervituse oma kuntsi-hingega Leedu-õelt

La multi ani!(rumeenia, mida kõike fb ka ei õpeta)

Meeldivaim üllatus- Belgiast kiri õnnesoovidega!!!

Meeldivaim tegu- imemaitsev kook koos Triinuga

uudne kogemus- Käisin Elleri kohvikus :P

päeva kurvastus- trennis oli meid täna kolm... mis muutis trenni üsna mõttetuks

meeldivaim avastus - avastus, mida avastan iga päev üha uuesti ja uuesti - kevad on täies õies, armasatan sirelite lõhna ja rohelust kõikjal :D

Tuju laes ja mina ise

Viimased kaks nädalavahetust on olnud paremad kui toredad ja täis kordumatuid mälestusi, eks näis kas järgnevad suudavad neid ületada :P

Palju Õnne sulle Helen, kes sa oled täielik imelaps, kuigi sa ise seda ei tunnista ega ei tea ja anna andeks, et ma enam ei mäleta isegi millal me kohtusime, sest tundub nagu me oleksime sõbrad olnud juba sajandeid.

Ise ma olen jõudnud juba paanika staadiumi: tulenev arvestuste nädal, pidev trennide graafik, Sille etendus, GEO EKSAM, YFU, sponsorlus, pidevad kirjavahetused, mis võtavad üllatavalt palju aega.... ühe sõnaga, ma olen kaotanud oma vaba aja taaskord. Kuid ma ka ei kurda, sest tean, et mult ei nõuta mitte midagi ületamatut, tahaksin küll asjadesse rohkem süveneda, kuid ma olen siiski leidnud ka piisavalt vaba aega lugemiseks viimasel ajal ja sõpradega olemiseks.

Lisaks peab ütlema, et trennis käimine on olnud ka kenaks lõbustuseks, täna sain ma sellest nii palju energiat juurde ja hea emotsiooni, et suutsin saavutada helgema vaate tulevikule (olenemata minu huvitavast trenni teekonnast, enda avalikust häbistamisest).

Üleküllastumus

Ma võiksin rääkida juba sajast asjast mis on juhtunud, kuid alustame kõige tähtsamatest: SÜNNIPÄEVAD!!

Palju õnne sulle kallis SILLE, täna oli imeline päev koos, sinu, Kaadu ja Antsuga. Sinuga olles tekib alati tunne, et sa asud kusagil oma maailmas, kus alati paistab päike :D

Palju õnne MARI-LIIS, sa oled ikka mega tark, ilus ja hea sõber, 9 aastat oleme olnud ühes klassis ja mul pole õrna aimugi, mida ma järgneval 3 aastal ilma sinuta minu klassis tegema hakkan :S

Käisin eile ka korporatsioon Indla teeõhtul. Peab ütlema, et mõnikord kui sa oled heas ja avatus seltskonnas siis sa tunned seda juba õhust. Ansambel oli super, esitlus oli huvitav, teater oli naljakas ja korp oli äge :D

Hommikul kell 8.00 äratus, riietuse valik ja poodi!!!! Kaaduga hakkasime siis kingitusi otsima nii Mari-Liisile kui Sillele.... täiesti võimatu, väsitas kohutavalt ära, nii siis ostsime saiakesed ja istusime pinkidele neid sööma, kus linnud meilt NÕUDSID süüa... see oli päris hirmutav, vares tuli ja lihtsalt vahtis meid, tuli siis lähemale ja vahtis veel!! kuid muidu olid linnud sõbralikud ja väga julged.

Tänane seiklusmäng: ME VÕITSIME!! me tegime loodusele+ Kuura ära :D Mäng oli äge, me saime uuesti teha Ämbrite vedamist kummi abiga, seemneid teadsime 11 tk, mis minu meelest päris hea.. ja ma kõndisin skyrunneritega, mille jaoks kasutasin lihaseid, mille olemasolust mul enne aimugi polnud!! PS me saame see aasta jälle vb Postimehesse, see oleks siis juba nagu traditsioon, käia, võita ja Postimehesse saada

PERE

Vahepeal on täpselt miljon asja juhtunud ja täpselt ei tea enam millest alustada.

Vahepeal olid siis sünnipäevad (mõlemad olid väga meelde jäävad ja väga kahju oli, et pidin Mari sünnipäevalt varem ära minema )

Kuid kõige viimasem uudis on siis minu pere, kes elab Leuvenis (väike linn, mis sarnaneb Tartule- rahvaarv u 100 000, ülikooli linn, kuid hullult ilus ja hästi säilinud), minu kodu asub kesklinnas, nii et vb ma ei peagi terve aasta jalgrattaga sõitma.

Peres on flaami keelt õpetav isa (kes on pime), ema, kaks venda (minu vanune ja minust aasta vanem- kuid kumbki ei ela kodus) ja õde (kes ei ela kodus), minu isa juhtkoer- labrador (PS! kas keegi teab, mis on juhtkoerte kohta käivad reeglid, juhised?) ja veel üks vahetusõpilane Leedust.

Loodan nüüd mõne päeva jooksul nendega ühendust võtta kuid ausalt ikka närv on sees ka....

Päev täis tegevust

Täna on päev, mil kallis klassiõde Mari sai 18 ja kallis vanaema sai 70.

Mari, sa oled väärt iga tükki kooki ja lilli veel mitme kordselt, palju, palju õnne sulle.
Päev hakkas kohe rõõmsalt ja päikseliselt, tuju oli super.

Peale kooli alustasin koristamisega, et kõik 20-30 sugulast meile vanaema sünnipäevaks külla saaksid homme tulla, kui juba lõpu sirgel olin, tuli emme koju ja üllatus, miks ma juuksuris ei ole. Ta oli mulle meili saatnud, et mul on juuksuri aeg (ma ju käin iga päev koolis meile lugemas -.-)

Juuksuri juures mõtlesin lasta veidi lühemaks lõigata.... kuid tulemus jäi vist veidi teine. Peab ütlema, et ma ei mäleta aega, mil mul oleks kunagi nii lühike soeng olnud, kuid see meeldib mulle, nii kerge on olla ja ikka veel harjumatu, kuid arvan, et mul oli vaja vaheldust ja muutust, nii et olen väga rahul.

Klassiekskursioon

Kuna ma olen seda juba nii palju kõigile jutustanud üritan lühidalt võtta:

• Hüdroelektrijaamad- huvitav
• Bastioni käigud - huvitavam kui eelmine kord, üsna palju sai videosid vaadata, rongis oli väike pettumine...
• Liido - Riia oma on parem, eriti arvestada, et Liido looja idee oli et mitte keegi ei peaks enam nälga kannatama, aga Tallinna Liido oli üsna koolisöökla moodi...
• Teater- whaaaattt - pidev emotsioon mis valdas peale kõike absurdseid asju, mida nad tegid, kuid samas oli väga huvitav ja igav ei hakanud... kuigi millestki aru saamine oli üsna tülikas. Kuid see teater kõigutas mu reaalsusetaju, kuigi ma olen siin, ei pruugi ma sinu jaoks siin olla.... Huvitav teatri hetk oli esimest korda elus lilli viia näitlejatele :)
• põnev bussi sõit, kus minu teada 7 korda otsustati ümber, kas meil on kirjanduses KT või ei ole, aga mina ennast eriliselt õppimisega ei vaevanud, jätsin kekasse minemata ja natuke õppisin. Otseselt ega ma kurb küll ei olnud, et töö ära jäi :D

PS! ma ei jõua enam köhida :(

Mega hea, vapustav, super need olid vaid mõned emotsioonid, mis mind vallutasid pelae balleti galat. Ma saan ainult unistada, et ma ka üks päev tantsik nii hästi. Tundub, et mul löheks veel 40 aastat ja ma ei saavutaks ka siis sellist osavust. Rääkimata veel koreograafiast, mis ületas kõik piirid, täielik nauding oli vaadata midagi nii head ja ma lihtsalt pean minema nüüd Casanovat vaatama, sest see katkend, mis seal näidati oli liiga hea, et seda maha magada.

Kui üldse midagi kiruda, siis vb valgustus, tantsu tunneli ajal valgustus vilkus enamiku ajast, nii et pool tantsu jäi nägemata, kuid samas see teine pool mida nägin oli võimas ja väga hea koreograafiaga.

Esinemine seal läks minu meelest üllatavalt hästi kui vaadata tingimusi, mis meile tagati esinemiseks. Kuid me esinesime lühikeste pükste ja topiga, nii et nüüd ma olen siis viimased päevad haige olnud, kuid see on andnud mulle võimaluse puhata, vaadata kõvasti telekat, küpsetada 2 kooki, lugeda kvantarvutitest jm huvitavat.

Seik täna hommikust:

Astusin tuppa ja nägin teda, ta oli minu poole seljaga ja ründas mu akent, mind tabas kohutav õud, nii siis ma otsustasin haarata midagi, et tast vabaneda. Avan ette vaatlikult akna ja loodan ta sealt välja visata... ei õnnestu. Suure paanika peale võtan siis laua pealt esimese ette juhtuva vihiku (matapraksis) löön teda täiest jõust ja vaatan, kuidas vihik koos kõigi seal vahel olevate lehtedega alla kukub... -.- igatahes sai putukas surma :)