nii ma pole jõudnud vaheajast mitte sõnagi kirjutada, pealmiseks põhjuseks ilmselt laiskus ja nüüd täielik aja puudumine... ilmselt ma üks päev võib olla kunagi kirjutan ka midagi sellest.

Praegu tunnen, et peaksin mõtlema viiekümnele asjale korraga: trenn (future, koolitants, tantsupidu), geograafia proovieksam, kunsti ajalugu, vene keele esitlus, lähenev arvestustenädal, sponsorlusavalduse koostamine, soovituskirjade kogumine, rahvusvahelisefaili täitmine (väga tülikad arstivisiidid ja 400 sõnaline esseee, teemal ala kes ma olen inglise keeles - need on vaid mõned neist), klaveri mäng on muidugi kuhugi tagaplaanille jäänud- kaotasin isegi noodid ära, nüüd pole juba nädal aega mänginud... -.- ja siis muidugi kogu selle aja sees ma üritan ikka veel omada sõpru ja nendega suhelda ja külastada facebooki, mis on vist juba võimatu ülesanne...

siin muidu üks täiesti jabur ja mõttetu video, mis suutis mind 5 minutiks kõik unustama panna ja naerda millegi täiesti labase ja geniaalse üle.

http://www.youtube.com/watch?v=sShMA85pv8M

JAAJAHJAHAAJAAAHH

Nagu pealkirjast aru saite Anu Parvelo sai just stipi-intervjuu vastuse kätte, milles öeldi:

Meil on suur rõõm Sulle teatada, et YFU Eesti otsustas toetada Sinu vahetusprogrammiflaamikeelses Belgias 1917,35 euroga (30 000 krooni).

Palju õnne!!!

Ma hüppaks praegu lakke rõõmust :D

(muidu siia ka üks kena lehekülg : http://www.yfu.ee/public/Oma_Maitse_0002.pdf)

Stipi-intervjuu

Pühapäeval käisin siis stipi-intervjuul.

Bussis mulle helistati, et on toimunud asukoha muutus ja YFU kontori asemel tuleb mul liikuda caf madmoiselle... Mina, võimetu orienteeruja, kõikjal võimeline eksima ja mulle suht tundmatus linnas, asusin siis sinna poole teele. Õnneks avastasin, et Cafe Madmoiselle asub umbes samas kohas YFU kontoriga. Jõudsin sinna natukene varem, istusin siis ootsain 5 minutit, vaatasin, oi, ühtki YFU pusa pole näha (lubati, et 3 naist tulevad, kellel ühel on YFU pusa seljas). Aeg hakkas jjuba pärale jõudma, aga vihjeid YFUle polnud... Restoranis oli 2 kolmest naiste gruppi, kes mõlemad sõid rahulikult kooki ja ajasid juttu... nii siis ma helistasin mulle antud numbril ja õnneks sain teada mihukesed neist need YFUkad olid.

YFUkatest mäletan ainult Maarja nime, kes käis mõned aastad tagasi Uruguays, kuid kõik olid hästi sõbralikud ja mul endal oli ka tuju hea (soovitan enne intervjuusid alati head raamatut lugeda, siis ei saa miski head tuju rikkuda, ja kanda ka uusi saapaid :D)

Küsisid sis tavapäraseid küsimusi, mis on mu ootused, hirmud seoses järgmise aastaga, miks ma minna tahan, miks belgia, jne

Ega mõned mu vastused oli küll rumalad vist, sest ega kohe ei tule pähe, mida ma kardan või miks ma mingil põhjusel aastaks ära tahan minna. Ja ega ma ei teagi kuidas mul läks. Seal oli küll hea tuju ja hea enesetunne, aga stipi-intervjuult lahkudes mõtlesin küll, et mida ma nüüd kokku rääkisin...

Nüüd jääb üle veel ainult loota...

Muidu vahepeal nv käisin veel Britta sünnipäeval ja Mari-Liisi piljardikat vaatamas (tõsiselt äge koht) ja ostsin endale uued saapad (tüdinesin ära pidevast kukkumisest... kuigi kõrgem konts vist ei aita selle ära hoidmisele eriti kaasa...)

Selle nädala kiire ülevaade:

Pean ütlema, et oli väga meeldiv naistepäev, tuju oli kohe terve päeva hea ja lilli oli ka tore üle pika aja saada ja ka näha, kohe kevade tunne tuli (kuigi oli vastlapäev)

Kolmapäeval ma otsustasin kandideerida meie kooli vahetusõpilaseks Austraaliasse, kelle valib välja kandideerinute seast 10dike klasseijuhatajad ja kooli juhtkond. Arvestakse hindeid, olümpiaade, koolivälist aktiivsust, õpetajate arvamust ja sinu kirjutist... nii et ma vb saan, aga vb ka ei saa...

See pühapäev muidu on mu stipi-intervjuu, mis tähendab 2 tunnist bussi sõitu sinna, pooltundi Tallinnas kohale jõudmiseks, 20 min intervjuud ja siis tagasi :D oi kui tore -.- Kuid ma kavatsen pingutada ja hakkama saada ja stipi saada ja olla tubli...

mõtlesin 5 sekundit....

Juhtumisi ei jõua ma nädalas üle ühe postituse kahjuks teha, sest nii palju kogu aeg toimub midagi.... Ja sellisel juhul ma unustan alati ära nädala alguse, tegelikult ma tegin midagi ka siis... vist aga ei mäleta. Elu seisneb neis väikestes pisiasjades, mis on kulda väärt, aga kiiresti kaovad. (nagu vanasõnagi ütleb, mis lihtsalt tulnud, see lihtsalt läinud...)

Alusatades ajast, kuhu mu mälu küündib:

Neljapäeva õhtul käisime koolis pilte tegemas koos Mari, Sille ja Triinuga, et korraldada fotojahti ööakadeemiaks. See oli ikka väga lõbus tegevus, koolis on ikka peale kooli päris põnev. Piltidele jäädvustasime vene keele klasside juures meie kooli kummituse :D

Neljapäeva õhtul me Mariga siis kirjutasime selle valmis ja siis ma vaatasin ka gossip girli ja 90210 ära. Millest esimene oli natuke tavaline, kuid teine oli super!! (muidugi, siis ma lõpetasinkell 2 öösel, mõtlemata et järgmine päev tuleb mul terve öö ärkvel olla...)

Reedel koolis ma hüppasin KÕRGUSHÜPET!!! Mitte just väga kõrgele.. hüppasin 1.15, aga olen rahul, poleks kunagi arvanud, et üks päev hüppan kõrgushüpet.

Õhtul, siis tuli Triinu ja me küpsetasime küpsiseid http://www.toidutare.ee/retsept.php?id=1018. Siis kiirustasime akadeemilisele (pooled asjad jäid koju-.-)

Akadeemilisel olid meil kõige pealt loengud:

Andres Arrak (Kauri isa) pidas loengu noortest ja tööturust ja Eestist. Mõnes mõttes tekkis hea tunne, et pooli probleeme, mis tekivad noortega tööturul, mul pole, sest ma ei teeks selliseid lollusi, kuid samas pani ka mõtlema. Tõsiselt hea loeng oli :D

Edasi rääkis meie kooli vilistlane Siim, kes rääkis välismaal õppimisest ja õppimisvõimalustest. Ta rääkis hästi sõbralikult ja meeldivalt, tundus ka ise olevat tore inimene. Soovitas meile ka audiobooke, mida ma isegi mõtlesin, et võiksin kuulama hakata tihedamini ja mitte ainult põhjusega, et olen liiga kannatamatu.

Edasi ööakadeemial mängisime saalihokit, saunas käik, võrkpall, ajaloo muuseumisse, kooli peal tiirutamine, fotojaht (kukkus isegi päris hästi välja ja pildid olid päris naljakad :D) ja edasi vaatasime filmi A beautiful mind, mille ajal, kuna ma olen korra juba näinud ja suure väsimuse tõttu, otsustasin poole pealt ära minna ehk umbes kell 7 (täpselt ei tea).

Koju jõudes magasin paar tundi, siis avastasin et Marial peab sünnipäeva juba lõuna paiku, nii siis jooksin poodi kingitust otsima ja siis Greppi. Ikka nii tore oli jälle üle pika aja näha vanu klassiõdesi, peaks ikka tihedamini korraldama neid kokku saamisi.

Koju jõudes ma natuke veetsin niisama aega, siis hakkas pea valutama ja ronisin magama. Magasin umbes 7st 9-ni siis sain teada, et Janek pidi genis dj olema ja sain aru, et ma olen liiga läbi, et ükskõik kuhu minna... Kahju, et sinna ei jõudnud :(

aga vähemalt magasin ma siis kella üheksast 12-ni, niiiii et nüüd peaksin olema puhanud :D