Stipi-intervjuu

Pühapäeval käisin siis stipi-intervjuul.

Bussis mulle helistati, et on toimunud asukoha muutus ja YFU kontori asemel tuleb mul liikuda caf madmoiselle... Mina, võimetu orienteeruja, kõikjal võimeline eksima ja mulle suht tundmatus linnas, asusin siis sinna poole teele. Õnneks avastasin, et Cafe Madmoiselle asub umbes samas kohas YFU kontoriga. Jõudsin sinna natukene varem, istusin siis ootsain 5 minutit, vaatasin, oi, ühtki YFU pusa pole näha (lubati, et 3 naist tulevad, kellel ühel on YFU pusa seljas). Aeg hakkas jjuba pärale jõudma, aga vihjeid YFUle polnud... Restoranis oli 2 kolmest naiste gruppi, kes mõlemad sõid rahulikult kooki ja ajasid juttu... nii siis ma helistasin mulle antud numbril ja õnneks sain teada mihukesed neist need YFUkad olid.

YFUkatest mäletan ainult Maarja nime, kes käis mõned aastad tagasi Uruguays, kuid kõik olid hästi sõbralikud ja mul endal oli ka tuju hea (soovitan enne intervjuusid alati head raamatut lugeda, siis ei saa miski head tuju rikkuda, ja kanda ka uusi saapaid :D)

Küsisid sis tavapäraseid küsimusi, mis on mu ootused, hirmud seoses järgmise aastaga, miks ma minna tahan, miks belgia, jne

Ega mõned mu vastused oli küll rumalad vist, sest ega kohe ei tule pähe, mida ma kardan või miks ma mingil põhjusel aastaks ära tahan minna. Ja ega ma ei teagi kuidas mul läks. Seal oli küll hea tuju ja hea enesetunne, aga stipi-intervjuult lahkudes mõtlesin küll, et mida ma nüüd kokku rääkisin...

Nüüd jääb üle veel ainult loota...

Muidu vahepeal nv käisin veel Britta sünnipäeval ja Mari-Liisi piljardikat vaatamas (tõsiselt äge koht) ja ostsin endale uued saapad (tüdinesin ära pidevast kukkumisest... kuigi kõrgem konts vist ei aita selle ära hoidmisele eriti kaasa...)