Even the sun can't outshine me today

Tuju on ikka tõesti laes, mul on ikka super sõbrad ja sellist üllatust, ei oleks ma täna hommikul oodanud.

Hommikul just enne kooli minekut heliseb ukse kell, nuputangi, et kes see küll olla võib.... kui leian ukse tagant lillede, koogi, šokolaadidega, õluga (aiaiaiii Grete tahad mind halvale teele viia :D), õhupallidega Mari, Triinu, Greete, Grete ja Sille mulle sünnipäeva laulu laulmas. See oli ikka mega armas teist mind nii meeles pidada ja niimoodi ÜLLATADA. Tee olete ikka suurepärased. Koolis sain veel lilli ja Mari-Liis tuli oma imeheade kommidega (mul on kuri kahtlus, et tal on mind plaan paksuks sööta, sest need kommid on sõltuvust tekitavad :D). Terve päeva oli nii hea tuju koolis ringi käia õhupallide ja koogiga ja šokolaadide ja lilledega. Mitte ei saa aru, kust ma selle tahtmise võtan, et enda nii mega head klassi maha jätta!!!

Enne trenni jõudsin vaevalt lilled vaasi, kui jooksin trenni, et enda kuri plaan teoks teha - trennikaaslased ka paksuks sööta :P. Kuid kahjuks või õnneks tegime trenni ka :D

Koju jõudes, tuli vanaema ja sõime veel kooki. Kokkuvõttes sain täna kolme sorti erinevat ülimaitsvat šokolaadikooki, kuid eks armastus käi kõhu kaudu ja ma ikka armastan kõiki oma ülihäid sõpru, kes suudavad mind üllatada ja kelleta ma järgmist aastat ette ei kujuta!!!

Samuti sain üliarmsa tervituse oma kuntsi-hingega Leedu-õelt

La multi ani!(rumeenia, mida kõike fb ka ei õpeta)

Meeldivaim üllatus- Belgiast kiri õnnesoovidega!!!

Meeldivaim tegu- imemaitsev kook koos Triinuga

uudne kogemus- Käisin Elleri kohvikus :P

päeva kurvastus- trennis oli meid täna kolm... mis muutis trenni üsna mõttetuks

meeldivaim avastus - avastus, mida avastan iga päev üha uuesti ja uuesti - kevad on täies õies, armasatan sirelite lõhna ja rohelust kõikjal :D

Tuju laes ja mina ise

Viimased kaks nädalavahetust on olnud paremad kui toredad ja täis kordumatuid mälestusi, eks näis kas järgnevad suudavad neid ületada :P

Palju Õnne sulle Helen, kes sa oled täielik imelaps, kuigi sa ise seda ei tunnista ega ei tea ja anna andeks, et ma enam ei mäleta isegi millal me kohtusime, sest tundub nagu me oleksime sõbrad olnud juba sajandeid.

Ise ma olen jõudnud juba paanika staadiumi: tulenev arvestuste nädal, pidev trennide graafik, Sille etendus, GEO EKSAM, YFU, sponsorlus, pidevad kirjavahetused, mis võtavad üllatavalt palju aega.... ühe sõnaga, ma olen kaotanud oma vaba aja taaskord. Kuid ma ka ei kurda, sest tean, et mult ei nõuta mitte midagi ületamatut, tahaksin küll asjadesse rohkem süveneda, kuid ma olen siiski leidnud ka piisavalt vaba aega lugemiseks viimasel ajal ja sõpradega olemiseks.

Lisaks peab ütlema, et trennis käimine on olnud ka kenaks lõbustuseks, täna sain ma sellest nii palju energiat juurde ja hea emotsiooni, et suutsin saavutada helgema vaate tulevikule (olenemata minu huvitavast trenni teekonnast, enda avalikust häbistamisest).

Üleküllastumus

Ma võiksin rääkida juba sajast asjast mis on juhtunud, kuid alustame kõige tähtsamatest: SÜNNIPÄEVAD!!

Palju õnne sulle kallis SILLE, täna oli imeline päev koos, sinu, Kaadu ja Antsuga. Sinuga olles tekib alati tunne, et sa asud kusagil oma maailmas, kus alati paistab päike :D

Palju õnne MARI-LIIS, sa oled ikka mega tark, ilus ja hea sõber, 9 aastat oleme olnud ühes klassis ja mul pole õrna aimugi, mida ma järgneval 3 aastal ilma sinuta minu klassis tegema hakkan :S

Käisin eile ka korporatsioon Indla teeõhtul. Peab ütlema, et mõnikord kui sa oled heas ja avatus seltskonnas siis sa tunned seda juba õhust. Ansambel oli super, esitlus oli huvitav, teater oli naljakas ja korp oli äge :D

Hommikul kell 8.00 äratus, riietuse valik ja poodi!!!! Kaaduga hakkasime siis kingitusi otsima nii Mari-Liisile kui Sillele.... täiesti võimatu, väsitas kohutavalt ära, nii siis ostsime saiakesed ja istusime pinkidele neid sööma, kus linnud meilt NÕUDSID süüa... see oli päris hirmutav, vares tuli ja lihtsalt vahtis meid, tuli siis lähemale ja vahtis veel!! kuid muidu olid linnud sõbralikud ja väga julged.

Tänane seiklusmäng: ME VÕITSIME!! me tegime loodusele+ Kuura ära :D Mäng oli äge, me saime uuesti teha Ämbrite vedamist kummi abiga, seemneid teadsime 11 tk, mis minu meelest päris hea.. ja ma kõndisin skyrunneritega, mille jaoks kasutasin lihaseid, mille olemasolust mul enne aimugi polnud!! PS me saame see aasta jälle vb Postimehesse, see oleks siis juba nagu traditsioon, käia, võita ja Postimehesse saada

PERE

Vahepeal on täpselt miljon asja juhtunud ja täpselt ei tea enam millest alustada.

Vahepeal olid siis sünnipäevad (mõlemad olid väga meelde jäävad ja väga kahju oli, et pidin Mari sünnipäevalt varem ära minema )

Kuid kõige viimasem uudis on siis minu pere, kes elab Leuvenis (väike linn, mis sarnaneb Tartule- rahvaarv u 100 000, ülikooli linn, kuid hullult ilus ja hästi säilinud), minu kodu asub kesklinnas, nii et vb ma ei peagi terve aasta jalgrattaga sõitma.

Peres on flaami keelt õpetav isa (kes on pime), ema, kaks venda (minu vanune ja minust aasta vanem- kuid kumbki ei ela kodus) ja õde (kes ei ela kodus), minu isa juhtkoer- labrador (PS! kas keegi teab, mis on juhtkoerte kohta käivad reeglid, juhised?) ja veel üks vahetusõpilane Leedust.

Loodan nüüd mõne päeva jooksul nendega ühendust võtta kuid ausalt ikka närv on sees ka....

Päev täis tegevust

Täna on päev, mil kallis klassiõde Mari sai 18 ja kallis vanaema sai 70.

Mari, sa oled väärt iga tükki kooki ja lilli veel mitme kordselt, palju, palju õnne sulle.
Päev hakkas kohe rõõmsalt ja päikseliselt, tuju oli super.

Peale kooli alustasin koristamisega, et kõik 20-30 sugulast meile vanaema sünnipäevaks külla saaksid homme tulla, kui juba lõpu sirgel olin, tuli emme koju ja üllatus, miks ma juuksuris ei ole. Ta oli mulle meili saatnud, et mul on juuksuri aeg (ma ju käin iga päev koolis meile lugemas -.-)

Juuksuri juures mõtlesin lasta veidi lühemaks lõigata.... kuid tulemus jäi vist veidi teine. Peab ütlema, et ma ei mäleta aega, mil mul oleks kunagi nii lühike soeng olnud, kuid see meeldib mulle, nii kerge on olla ja ikka veel harjumatu, kuid arvan, et mul oli vaja vaheldust ja muutust, nii et olen väga rahul.

Klassiekskursioon

Kuna ma olen seda juba nii palju kõigile jutustanud üritan lühidalt võtta:

• Hüdroelektrijaamad- huvitav
• Bastioni käigud - huvitavam kui eelmine kord, üsna palju sai videosid vaadata, rongis oli väike pettumine...
• Liido - Riia oma on parem, eriti arvestada, et Liido looja idee oli et mitte keegi ei peaks enam nälga kannatama, aga Tallinna Liido oli üsna koolisöökla moodi...
• Teater- whaaaattt - pidev emotsioon mis valdas peale kõike absurdseid asju, mida nad tegid, kuid samas oli väga huvitav ja igav ei hakanud... kuigi millestki aru saamine oli üsna tülikas. Kuid see teater kõigutas mu reaalsusetaju, kuigi ma olen siin, ei pruugi ma sinu jaoks siin olla.... Huvitav teatri hetk oli esimest korda elus lilli viia näitlejatele :)
• põnev bussi sõit, kus minu teada 7 korda otsustati ümber, kas meil on kirjanduses KT või ei ole, aga mina ennast eriliselt õppimisega ei vaevanud, jätsin kekasse minemata ja natuke õppisin. Otseselt ega ma kurb küll ei olnud, et töö ära jäi :D

PS! ma ei jõua enam köhida :(

Mega hea, vapustav, super need olid vaid mõned emotsioonid, mis mind vallutasid pelae balleti galat. Ma saan ainult unistada, et ma ka üks päev tantsik nii hästi. Tundub, et mul löheks veel 40 aastat ja ma ei saavutaks ka siis sellist osavust. Rääkimata veel koreograafiast, mis ületas kõik piirid, täielik nauding oli vaadata midagi nii head ja ma lihtsalt pean minema nüüd Casanovat vaatama, sest see katkend, mis seal näidati oli liiga hea, et seda maha magada.

Kui üldse midagi kiruda, siis vb valgustus, tantsu tunneli ajal valgustus vilkus enamiku ajast, nii et pool tantsu jäi nägemata, kuid samas see teine pool mida nägin oli võimas ja väga hea koreograafiaga.

Esinemine seal läks minu meelest üllatavalt hästi kui vaadata tingimusi, mis meile tagati esinemiseks. Kuid me esinesime lühikeste pükste ja topiga, nii et nüüd ma olen siis viimased päevad haige olnud, kuid see on andnud mulle võimaluse puhata, vaadata kõvasti telekat, küpsetada 2 kooki, lugeda kvantarvutitest jm huvitavat.

Seik täna hommikust:

Astusin tuppa ja nägin teda, ta oli minu poole seljaga ja ründas mu akent, mind tabas kohutav õud, nii siis ma otsustasin haarata midagi, et tast vabaneda. Avan ette vaatlikult akna ja loodan ta sealt välja visata... ei õnnestu. Suure paanika peale võtan siis laua pealt esimese ette juhtuva vihiku (matapraksis) löön teda täiest jõust ja vaatan, kuidas vihik koos kõigi seal vahel olevate lehtedega alla kukub... -.- igatahes sai putukas surma :)

Midagi ilusat

Peab ütlema, et täna oli üks erakorraliselt kaunis päev, mis tegi ka tuju kohe palju paremaks :D

Kuigi hommik algas dramaatilise jalgpalli ja kehalisega, paranes mu tuju keemia tunnis... või selles kus mind polnud. Käisime Triinuga kohvipausis ja otsustasime, et ei raatsi raisata poolteist tundi keemia peale. Ostsime Triinule ka päikseprillid ja käisime metroos. Eriti meeldivaks üllatuseks oli leida Tuule ja ta sõbrad (kõik järgmise aasta rebased) Treffneri eest istumas.

Siis käisin ja vaatasin Kahruti pilte (olen ikka nii lootusetult tavapärane ja need pildid nii head) käisin ka raamatukogus ja hiilisime kooli (õnneks ükski õpetaja ei märganud).

Trennis me valmistusime homseks esinemiseks, mis tähendas 45 min esinemise paika panemist...

Peale trenni tutvusin oma naabritega (korporandid ja üks eestlasest prantsuse abiturent), kes kutsusid mind mahavoki kuulama, kuid selle asemel otsustasin minna koju, puhata, teha lasanjet ja veel kord puhata :D

I hate and I love. Perhaps you ask why I do so. I do not know, but I feel it, and am in agony

It is such a secret place, the land of tears.

Let your tears come. Let them water your soul.

~Antoine de Saint-Exupery, The Little Prince

~Eileen Mayhew

Weeping willows are wide, tall trees with curtains of drooping branches that sweep the ground.

Their small, narrow leaves appear in very late winter, giving the trees a golden look.

They become green as they mature and turn yellow in autumn.

These fast-growing trees have great beauty, but they also drop many tears.

Minu mitte mitte-nii-igapäevane postitus

Ma olen arenemas, see on juba teine postitus kahe päeva jooksul :D

Samuti juhtus ka üks kord elus, et ma läksin jooksma, jooksin umbes tund aega ja nii ilus oli ja nii mõnus oli, et jäin vist sõltuvusse, samuti nägin üleujutuste taset ja kohtasin ka Mariat ja Dorist, kellega sattusin täiesti juhuslikult kokku :D

+ ma nägin 37 jooksjat

(Jätk) elu on lill

ELU ON LILL

Hetkel mul on läbi kõik arvestused, future on ära olnud sain ka yfuga enamvähem hakkama, selline vabaduse tunne on praegu, et.... ei anna isegi kirjeldada.

Kuid ma siis üritan lühidalt anda edasi kirjeldused eelmisest nädalast.

Kui ma juba rääkisin vene keele arvestusest, siis samal ajal tahtis YFU mult rahvusvahelisi faile... mile täitmise olin üsnagi unarusse jätnud... nii siis veel üks asi, mille pärast närvis olla ja tööd rügada.

Mata arvestus oli kerge nagu alati, saime kätte ka juba, nii et sellega oli juba algusest peale muretu. See eest kunst polnud nii muretu. Magasin 2 tundi ja ülejäänud aja üritasin meeleheitlikult kõiki teemasid pähe saada. Peab tunnistama, et ma jätsin 2 teemat õppimata, kuid koolis said ka need juba enamvähem selgeks, või no piisavalt, et mitte vb 2 saada.

Kooli läksin juba kell 8 (geograafiasse, kus sain arvatavasti töö 4+) edasi hakkasin ootama oma järjekorda suulises vastamises. Esialgu läks siis esimesed viis sisse, kellest viimane tuli mingi 2 tunni pärast välja, nii et suht venis ja suht palju jõudsin tegelikult selle ajaga õppida.

Teemadeks sain siis kunstiliigid - ülilebo, ta ei lasknud mul isegi lõpuni rääkida, pani 5 enne ära.

Teine teema oli Vana-Vene kunst.... vähemalt mul olid enamik kiriku nimesid peas, kuid kustnike ja arhitektide omad mitte :S, aga eks ma siis rääkisin tühjast ja tähjast, juhtisin teemat kõrvale ja sain isegi hakkama ka. Sain selle 5-, ni et suht korralikult. Iga peab armastama suulist arvestust :D

Füsa ja inka läksid kergesti, kummagagi ma vaeva küll ei näinud, füsas õppisin töö nii palju ära kui hommikul viitsisin ja jõudsin. Inka sõnasi õppisin peale füsa arvestust, midagi ülihästi ka ei läinud, aga arvestades minu ükskõiksust ja väsimust, siis läks päris hästi.

Muidugi mul olid igapäev ka trennid, kus kiiruga üritasime future jaoks asju selgeks saada.

Reedel tegin kaaduga parimat kooki (panhge google otsingusse) ja reedel pidi Helen minu juurde tulema, pirol sain ka Keidiga kokku :D, käisime ka mõõga järel ja siis tuli Helen minu juurde, kus me suht niisama olime.

Laupäeval lisaks trennile ma tegelsein õmblemisega :O (ei rikkunudki riiet ära ja kleit jäi terveks)

Pühapäeval täielikult esinemise meeleolus. Enne Kaadu proovi muidugi iga aastane jamamine muusikaga -.- jooksime siis minu juurde, et uurida kuidas saada mp3-st wma. Peab ütlem, et selleks hetkeks olid juba vist kõik muusika pärast närvis ja Kaadu oli helipulti, nii kiirustanud, et ta kukkus trepist alla :( peab ütlema, et Kaadul ei ole minu õnnegeeni (vähemalt futurega seotud asjade puhul) Kuid õnneks Kaaduga vist on nüüd kõik korras, muusikat me lasime minu telefoni kaudu ja tantsudes me saime Kaadu osad ümber tehtud, nii et lõpp hea, kõik hea.

Või no siis oli veel tagasiside, mis oli mõnes mõttes ränk, kuid siiski pealmiselt norimine. Tantsudest, mis ma nägin meeldis mulle väga Isabeli, Maili tants ja tegelikult ka Estri tants.

Nüüd meil algas uus periood ja minu elu on jälle lihtne, võib jälle hakata elama ja magama :D

Oleks mul veel jõudu... ma naerataksin

See nädal on olnud tappev, surmav, väsitav, kuid ka emotsioonide rohke.

Arvestuste nädal:

esmaspäev- puudun inka arvestusest, tantsupeo ülevaatusel. Pean nentima, et ma pole vist mitte ühegi tantsu ajal nii sunnitult naeratanud, olnud nii segaduses, üritanud kõndida lahtise pastlaga ilma paeltele koperdamata ja tantsima südamest tantse olenemata nende seosest minuga.

Kuid lõpetus oli päevale tore, kohtasin seal vanu klassikaaslaseid ja kutsusin Maria ja Dorise enda juurde, ikka liiga pikad vahed jäävad sisse :( - õhtu jätkus tavapäraselt: trenn, tappev õppimine vene keele arvestuseks, õnneks emme soostus mind aitama tõlkimisega, sest ma võin öelda, et pole hea idee vene keele arvestuseks päev enne valmistuma hakata.

Teisipäev: algas hilisööni õppimisega, magasin natuke, ärkasin kell 5 ja jätkasin õppimist.

Ronisin siis ruttu kooli, jamasin natuke esitluse pudiga, kuid sain hakkama, värisesin seal ees nagu haava leht, aga vait ka ei jäänud ja rääkisin kõik ära mis meelde tuli, olin tegelikult päris hästi selgeks saanud, sest kokku võttes sain 5+

....loodetavasti jätkub järgmises postituses....

See on ikka hea lugu, mis suudab, olenemata sõnade mõistmisest, jääda kummitama väga pikaks ajaks.

L[hike v'ljendus

Ma vihkan k[laliste toa arvutit!

Tal ei ole t'pit'hti... nagu te vist juba taipasite /./ (see oli minu pettunud n'gu toreda arvutiga)

Ma vihkan oma msni

Msn otsustas, et ma ei ole p@ris ja et ma olen sp@mm, mistottu ta otsustas mu kasutaja blockida.

siis ma yritasin seda avada, aga kuna mul msn ikka veel vana mailiga seotud, oli see ysna keerukas...

Ja nyyd kui ma sain blockist lahti annab ta mulle uue vea teate!!!!

ma olen lihtsalt tund aega yritanud msni logida, selle asemel, et oppida vene keelt!

See oli nyyd vaga depressiivne postitus, loodetavasti peatse aja leidmisega saan teha roomsama ja pikema ja sisukama ja tapitahtedega...

Tomskis on aastane vooluhulk väiksem, sest vesi koguneb väiksemalt territooriumilt. Salehardis on vooluhulk suurem, sest see koguneb suurelt territooriumilt, lisajõed kannavad peajõkke vett. Tomskis algab suurveeperiood varem, sest Tomsk asub lõuna pool ja lumesulamine algab varem. Salehardis kestab suurveeperiood kauem kui Tomskis, sest seal on kliima külmem, sulamine aeglasem, seda piirkonda läbib kogu jõgikonna vesi.

Nagu näha ma olen täielikult geograafia lainel... lõpuks. Avastasin, et mul on proovieksam neljapäeval, 2 PÄEVA PÄRAST!! Nii siis otsustasin, et pean endale võtma aega, et selleks valmistuda. Kuna ma pole viimasel ajal tunnis kuulanud (ega ka kohal käinud), on mul väga vaja õppimist (muidugi oleneb proovieksami hindest ka minu lõputunnistus -.-) Aga kuna vaba aega mul pole, pidin, seda kuskilt võtma ja trennist ja klaverist ma enam puududa ei saa, siis otsustasin kooli kasuks. Magasin tund aega kauem, ja ärgates asusin tegelema geograafiaga...

Reedel ma muidu käisin infotunnis jälle. Infotund pidi olema tegelikult Belgia ja Ungari kohta, kuid lõpuks kujunes lihtsalt Belgia kohta ja kuna teine osaleja ei tulnud kohale, peeti see infotund mulle isikuliselt :D. Infotunni pidajaks oli Mari, kes rääkis mulle oma vahetusaastast, ta andis mulle ka hulganisti soovitusi muusikast ja filmidest ja saadetest, mis mulle, nii palju kui näinud olen, on väga meeldinud. (ma olen vaadanud ühe saate ära, kuid ma olen kindel, et teised on ka head:D)

Mobistari klienditeeninduse kohta:
http://www.youtube.com/watch?v=mxXlDyTD7wo
Ja kuidas ühe saatega öised telefonimängud (belspelletjes) ära lõpetati:
1. osa: http://www.youtube.com/watch?v=cH59at8G5mQ
2. osa: http://www.youtube.com/watch?v=6HtAM8JFexs
3. osa: http://www.youtube.com/watch?v=4a0LQYuaukk
4. osa: http://www.youtube.com/watch?v=_mgmyccwDDI
5. osa: http://www.youtube.com/watch?v=jV-XVyVJzwk

need on need mis mul on vaadatud, esimene oli veel mu lemmik.

Kuid peale infotundi jooksin trenni, kus me tegime Kaadu tantsu lõpuni :D:DD:D ja lõpp ei olegi eriti raske, kui see ära õppida...

Siis käisime laupäeval koolitantsul, mis oli emotsioonidest üleküllav (telekas on see 10.04 kell 17.00 meie esinemine kuskil 17.24). Otseselt midagi väga halvast ka ei läinud, kuid ega ma ei tea ka, paar üksikut viga vist oli...

Võitis muidugi Greek stuudio, millest ma seekord küll aru ei saanud, sest neil jäi tantsuline element küll välja ja kuigi oli naljakas ja rahvale meeldis, ei olnud see minu meelest võitu väärt, või siis peaks sellel olema eraldi kategooria..

edasi oli esmaspäeval koolis pildistamine, kus meie klass pani end pidulikult riidesse, mis mulle väga meeldis, ja ma loodan, et pildid tulevad head, kuid ega ma neid väga kätte ka saada ei taha, sest mul oli küll seal suu naeratamisest krampis.

Trennis tuli täna meil Ingrid tundi, kuid muidu oli tavaline Jaani tund.

Mu mõte on väga hüplik, kuid loodan, et te ei pane seda tähele ja mõtlete kevade algusest ja lume sulamisest ja lilledest mis varsti tärkavad... :D

nii ma pole jõudnud vaheajast mitte sõnagi kirjutada, pealmiseks põhjuseks ilmselt laiskus ja nüüd täielik aja puudumine... ilmselt ma üks päev võib olla kunagi kirjutan ka midagi sellest.

Praegu tunnen, et peaksin mõtlema viiekümnele asjale korraga: trenn (future, koolitants, tantsupidu), geograafia proovieksam, kunsti ajalugu, vene keele esitlus, lähenev arvestustenädal, sponsorlusavalduse koostamine, soovituskirjade kogumine, rahvusvahelisefaili täitmine (väga tülikad arstivisiidid ja 400 sõnaline esseee, teemal ala kes ma olen inglise keeles - need on vaid mõned neist), klaveri mäng on muidugi kuhugi tagaplaanille jäänud- kaotasin isegi noodid ära, nüüd pole juba nädal aega mänginud... -.- ja siis muidugi kogu selle aja sees ma üritan ikka veel omada sõpru ja nendega suhelda ja külastada facebooki, mis on vist juba võimatu ülesanne...

siin muidu üks täiesti jabur ja mõttetu video, mis suutis mind 5 minutiks kõik unustama panna ja naerda millegi täiesti labase ja geniaalse üle.

http://www.youtube.com/watch?v=sShMA85pv8M

JAAJAHJAHAAJAAAHH

Nagu pealkirjast aru saite Anu Parvelo sai just stipi-intervjuu vastuse kätte, milles öeldi:

Meil on suur rõõm Sulle teatada, et YFU Eesti otsustas toetada Sinu vahetusprogrammiflaamikeelses Belgias 1917,35 euroga (30 000 krooni).

Palju õnne!!!

Ma hüppaks praegu lakke rõõmust :D

(muidu siia ka üks kena lehekülg : http://www.yfu.ee/public/Oma_Maitse_0002.pdf)

Stipi-intervjuu

Pühapäeval käisin siis stipi-intervjuul.

Bussis mulle helistati, et on toimunud asukoha muutus ja YFU kontori asemel tuleb mul liikuda caf madmoiselle... Mina, võimetu orienteeruja, kõikjal võimeline eksima ja mulle suht tundmatus linnas, asusin siis sinna poole teele. Õnneks avastasin, et Cafe Madmoiselle asub umbes samas kohas YFU kontoriga. Jõudsin sinna natukene varem, istusin siis ootsain 5 minutit, vaatasin, oi, ühtki YFU pusa pole näha (lubati, et 3 naist tulevad, kellel ühel on YFU pusa seljas). Aeg hakkas jjuba pärale jõudma, aga vihjeid YFUle polnud... Restoranis oli 2 kolmest naiste gruppi, kes mõlemad sõid rahulikult kooki ja ajasid juttu... nii siis ma helistasin mulle antud numbril ja õnneks sain teada mihukesed neist need YFUkad olid.

YFUkatest mäletan ainult Maarja nime, kes käis mõned aastad tagasi Uruguays, kuid kõik olid hästi sõbralikud ja mul endal oli ka tuju hea (soovitan enne intervjuusid alati head raamatut lugeda, siis ei saa miski head tuju rikkuda, ja kanda ka uusi saapaid :D)

Küsisid sis tavapäraseid küsimusi, mis on mu ootused, hirmud seoses järgmise aastaga, miks ma minna tahan, miks belgia, jne

Ega mõned mu vastused oli küll rumalad vist, sest ega kohe ei tule pähe, mida ma kardan või miks ma mingil põhjusel aastaks ära tahan minna. Ja ega ma ei teagi kuidas mul läks. Seal oli küll hea tuju ja hea enesetunne, aga stipi-intervjuult lahkudes mõtlesin küll, et mida ma nüüd kokku rääkisin...

Nüüd jääb üle veel ainult loota...

Muidu vahepeal nv käisin veel Britta sünnipäeval ja Mari-Liisi piljardikat vaatamas (tõsiselt äge koht) ja ostsin endale uued saapad (tüdinesin ära pidevast kukkumisest... kuigi kõrgem konts vist ei aita selle ära hoidmisele eriti kaasa...)

Selle nädala kiire ülevaade:

Pean ütlema, et oli väga meeldiv naistepäev, tuju oli kohe terve päeva hea ja lilli oli ka tore üle pika aja saada ja ka näha, kohe kevade tunne tuli (kuigi oli vastlapäev)

Kolmapäeval ma otsustasin kandideerida meie kooli vahetusõpilaseks Austraaliasse, kelle valib välja kandideerinute seast 10dike klasseijuhatajad ja kooli juhtkond. Arvestakse hindeid, olümpiaade, koolivälist aktiivsust, õpetajate arvamust ja sinu kirjutist... nii et ma vb saan, aga vb ka ei saa...

See pühapäev muidu on mu stipi-intervjuu, mis tähendab 2 tunnist bussi sõitu sinna, pooltundi Tallinnas kohale jõudmiseks, 20 min intervjuud ja siis tagasi :D oi kui tore -.- Kuid ma kavatsen pingutada ja hakkama saada ja stipi saada ja olla tubli...